See suur kausitàis oli siis pearoog. Oli väga maitsev ja kõhu sai triiki täis.
See vähiline hirmutas Mardika natuke ära. Ainult alguses, sest hiljem lutsutas sõrga(või kuidas see nimi on)
Kiku Juliaga poosetamas.
Martin Gabrielile pojatunnet tekitamas (neil on kodus kaks tütart)
Mardikas papyga.Natuke juttu ka. Külas käis meil rumeenia paar, kes varsti kodumaale tagasi kolivad ja see oli siis natuke lahkumisõhtu ka ;-( Nad on siin elanud um 10 a. ja nüüd sai Gaby ahvatleva tööpakkumise Bucarestis. Õnne neile ja kindlasti läheme neile külla.
Plaan oli küll restorani minna, aga viimasel hetkel hüppas üks paar alt ära ja Kiku oma põlvega muidugi välja ei soostunud minema. Niisiis tuli restoran koju kutsuda. Erilist kokkamise isu ei olnud meil kummalgi ja õnneks tuli Gigil hea idee. Algselt tahtsime paiellat tellida, aga restost soovitati soojalt seda rooga.Zupetta con ditalini e mare(cozze, vongole, gamberetti, gamberoni seppioline, pesce spada ja miskit veel) Nime ei teagi, kui G kausi tagasi viib, peab uurima. Tellisime 5. sööjale....aga seda jäi kõva söömingu järel ka järgmiseks õhtuks, ning sügavkülmas ootab veel üks noos. Kindlasti kasutame seda mugavat külaliste võõrustamisviisi tulevikuski. muideks arvati, et me nägime ise vaeva...hi-hii me tunnistasime ikka üles.
3 kommentaari:
mmmmmmm see õhtusöök näeb niiiiii isuäratav!!!!
Jah, peale silmailu oli ta vàga maitsev ka.
tõepoolest isuäratava välimusega!!
Mul on ka nüüd soolase isu!
Postita kommentaar