oktoober 14, 2008

Soe pühapäev Monza pargis.

Monza pargis polnud me käinud juba paar aastat vist. Kuigi see asub meile ju lähedal. Õnneks tuli meie meestel(minu ja Diana) see tore idee. Pidime ka pikniku korraldama ja meie pere seda väikest viisi tegigi. Teise pere pikniku "rikkus ära" Marcello ema, kes enne äraminekut, noorte kõhud head ja paremat, sooja toitu täis söötis :-)
Tegime muidugi ka parasjagu pilte. Nende vahele ma oma nigela jutu tikingi.
Selle pildi tegi Kiku. Tal on see asi ikka väga hästi käpas nagu näha. Isegi papy suure, raske aparaadiga.
Saime kokku ka Heleniga. Ka teda pole mul õnnestunud vist paar aastat näha. Mina kodune, tema töine. Näib kas nüüd soeneb suhe üles:-D Helen elab selles ilusas Monza linnakeses. Pühapäeval oli ta koos emaga, kes itaalia sooja sügist nautis.
Natuke ka foto artistiche, nii ütleks Gigi. Mardikas.....
....ja Kiku mullitajaga.Sellega meenub mulle et K. oskas juba oma 1.a. sünnipäeval, edukalt küünalt puhuda. Aga M.il see veel hästi ei õnnestu.
Diana( pasticcinot mekkimas ;-P ) lemmiksõrmusega
Siin emad lastega. Kiku tahtis sarvilise pildi teha. Tal on siin lepratiinu (lepatriinu) sarvekesed.
Cris tuletab meile meelde, et õppis plaksutama.
Siin stiilinäide, kuidas tubli Cristian käib. Bravo.
Kiku liipav kõnnak pildil sarnane. Siiamaani hoiab seda jalga jonnakalt sirgena. Ei kuula ta meie märkusi ega kasvataja oma. Pulmadeks saab terveks.
Cris harjutas juba kätelkõndi. Jalgadel käimine üksi tundub igav.
Marcello püüdis kannatlikult poega magama kärutada, aga asjatult. Cristianil oli liiga huvitav, et silmi kinni panna. Uinus alles oma issi autos, koju sõites. Mardikas tegi meil küll tunnise uinaku ka pargis. Ja öösel magas üle 12h jutti. Värske õhk väsitab.

Lapsed tormasid(niipalju kui K liipav ja M töntsakas samm lubas) koeratädiga tutvust sobitama...
Stinkil(kutsa nimi) oli selle üle hea meel ja esimese raksuga jooksis Mardika pepuli. See poissi ei hirmutanud, tal on praegu suur auavaimustus peal. Kõiki tahab käega järele katsuda.
Kikule meeldis päevast kõige rohkem see, et Martin tal käest kinni tahtis hoida. Ja lahti ei tahtnudki rebida. Ta tundis end uhke suure õena, kellele venna toetub.
Kindlasti peame sinna parki kiiremas korras tagasi minema, Kikul jäid ju põlve pärast kõik mängud proovimata. Monza pargis on tõesti lahedad ja omapärased lasteatraktsioonid. Enamus on puidust ja tegevust jagub kauaks.

4 kommentaari:

Suusi ütles ...

Hea draamaqueen su Kiku! Kas lonkamine vahepeal meelest ei lähe kui midagi huvitavat silmapiiril? Või ta on vist juba nii suur, et ei lase sellisel apsul tulla.
Ja tõeline kaunitar tuleb temast küll, või juba ongi tegelt. Issil saab olema tegu, et peikasid ukselt minema peksta. :)

Maukas ütles ...

Draamaqueen on küll tabav!:)) Ei lähe tal see lonkamine meelest, isegi täna hommikul liipas vannituppa. Igal hommikul tõdeb kurvastusega, et kärn põlvel jälle väiksem. Lasteaias olevat juba poiss, kes Kikust õppust võttis. Temagi kukkus ja nüüd lonkavad koos...nii et lõppu ma veel ei näe.

Diana Magnus, ütles ...

:) see oli mega lahe pàev :P
polegi midagi lisada oled nii hàsti kirjutanud :P

Maukas ütles ...

Kordame siis seda mega lahedat päeva :P