Sõpradega. :))

Viimasel ajal oleme päris tihti sõpradega väljas käinud. Ja uute sõpradega tutvunud;) Itaalias on ju kõik kohe sõbrad...ja ega me kehvemad siis saa olla. Mul on üldse peale suvepuhkust alati isu väljas käia suurem, kui tavaliselt. Siis tuleb talv, mil ma olen laisk nagu karuott. Aina söön ja ei taha oma koopast välja tulla.;)
Mõni nädal tagasi käisime Avega Vogheras. Meil oli see juba varem kokku lepitud, nad kutsusid meid sinna cowboy ranchi. Mul oli aga meeles, et sel elab Monica(foorumist), kellega ma pole kohtunud. Igaljuhul lõpuks oli meid koguni 5 eestlast. Tulid ka Annika perega ja Monica õde Berit. Mõnus soe ilmake oli siis veel nagu pildilt näeb.
Ave on meil suur hobuste-hull ;)Talle meeldis seal kõik, laudalõhnast- hobuse kakani välja ;P
Monica kutsus meid õhtul enda juurde sööma. Ja neid kiideti taevani maitsva õhtusöögi eest:D kõik oli hea tõesti. Eriti meie (mitte) toodud magustoit.:P Sai palju lobisetud ja üks tore õhtu koos veedetud.
Ave ja Meeriga käisime ka sushitamas. Tuli välja et Meeri eriti toorest kala ei tihka süüa;)Seekord istusime patjadel ja põrandal. Jälle uus, aga nats ebamugav kogemus. Sushi oli hea!
Hiljem käisime ka Duomos Andres Uibo orelimuusikat kuulamas. Kätlesime ka Eesti suursaadikuga ja Milano aukonsuliga;) Selle korraldas meile Helen. Koguni kohad olid nimeliselt reserveeritud ;) Väga uhke tunne oli.
Last but non least..oli külaskäik Annika juurde. Jälle üks väga tore õhtu ja jälle 5 eesti totsi;) Tutvusime ka Diana ja Moonikaga(väga, väga kenad ja toredad) Söök oli maitsev ja nalja sai palju. On suur plaan ka koos Marilyni kontserdile minna. Loodan väga, et see meil ka õnnestub.
Dianal on 2 väikest tütart. Mõlemad väga armsad ja tublid lapsed. Moonikal aga 7.a. poeg, kes minu Kikule väga meeltmööda oli ;) Tal ju praegu selline poiste ees eputamise iga.
Lapsed sõid ilusasti oma väikese laua taga. Kahjuks õnnestus minul ainult selline pilt jäädvustada. Gigi jättis oma masinavärgi koju.
Pühapäeval oli meil järjekordne ristimine. Francesca sai enda auks Hello Kitty tordi, Winxi küünlaga ;)
Kiku sai jälle oma semu Carolaga mängida. Martin jooksis muidugi kõikjale kaasa. Laste käsutuses oli suur mänguväljak, mis neid õhtuks parasjagu ära väsitas. Kiku vasak jalg on pildil eriti kõveralt :-o see on tema omapära. Taha kõverduvad sääremarjad.
Õnnelikud lapsevanemad Luigi ja Damiana oma pisitütrega. Õnn!

Nats pilte.

Panen siia paar pildikest ja kirjutan seletuse ka kõrvale ;) Magama minnes tahab Matu sageli midagi voodisse kaasa, auto, moto või mõni muu vidin. Seekord tahtis koguni palli. Ja kui teda hiljem vaatama läksin, magas magusalt ühes käes lahutamatu veepudel ja teises pall :)

Teist pilti oli ka kõrvale vaja...ja sellel on ta ühes aianduspoe korvtoolis. Ta suutis isegi sellel nutunägu teha. Matule nimelt ei meeldi eriti kiikuda ja see natuke kõikus ju.

Siin tegin pilte laste aurutamisest. Matust tegi pilti Kiku tegelikult. Eelmisel haiguste hooajal harjus Matu sellega nii ära, et ei mingit virisemist. Nüüd aga oli jõudnud juba unustada ja esimest aurupahvakat nähes ehmus ära. Järgnevatel kordadel oli aga päris tubli. Kikut muidugi peab kõvasti moositama ja ähvardama, muidu ta seda masinat nina alla eriti ei taha.

Martin mähkmevaba.

Ega siin midagi uhkustada ei ole, sest oli juba viimane aeg. Haigusest ja eriti palavikust oli niipalju kasu, et julgesin Matul ka ööseks mähku ära võtta. Ei tahtnud et poiss liialt hõõgub ja higistab. Päeval on ta ilma juba ammu (juunist vist), aga öösel panin ikka igaks juhuks. Nüüd oleme öisest ka lõpuks vabad...ja õnnetust pole juhtunud (3 sülitamist ka üle õla). Mõnikord unustan ta hommikul kohe potile panna ja näiteks eile oli ta lõunani pissimata :P. Pean talle päeval ikka meelde tuletama, sest ise ta küsib viimasel minutil.

Kõik on mööduv....

....õnneks. Ja muidugi ka Martin paraneb. Köhib veel natuke, aga palavik ja nohu on kadunud.
Laupäeval käisime siiski kiirabis ära. Tegelikult rohkem sellepärast, et oma arsti ju ndl.vahetusel ei saa. Palavik oli aga liiga pikalt püsinud. Ja Matu oli terve päeva väga nutune. Emme käis ju kodust ära ja see talle ka üldse ei meeldinud. Niguarda haigla kiirabis läks kõik üllatavalt kiiresti. Kopsud ja bronhhid olid puhtad, kõrv natuke punane. Diagnoosiks sai ülemiste hingamisteede põletik ja kuna palavik oli juba 5 päeva, siis kirjutati Ab kuur. Karta oli. :( Järgmisel päeval oli M juba palju kõbusam. Esmasp. läksime ka oma arsti juurde nagu ette nähtud. Ja tema muidugi imestas, et nii kanged AB pandi. Neid pidavat kasutama, kui bronhiit või kopsupõletik. Krt ma ütlen. Kõrvad olevat sügavalt vaigused ja pidin ostma õlitilgad jm.....apteeki jääb haiguste ajal ikka kõvasti raha. Aaa seda ka, et meie naturaalne köhasiirup ei ole miskit muud kui teolima. :-P Aga lastele meeldib, selline vaarikamaitseline.
Kiku oma köhanatukesega käib ikka vapralt lasteaias.