pealkirjata

Oleme ikka vahepeal terveks saanud. Mardikas pidi muidugi enne haigeks jääma: palavik, köha, nohu...ja siis lõpuks jäin ka mina ning nüüd kosume siin. Täna oli ka esimene päev, kui üle pika aja õues käisime. Päike säras nii ilusasti, et võtsin ennast ikka kokku kuigi tunnen ennast veel uimasena. Võib olla kodus istumisest olengi uimane. Jalutasime nats ja lastel oli selle üle väga hea meel.
Mina käisin esmasp. ka tööl. Ja hea uudis oli see, et 1 kohtualustest(süütu leedukas, kes polnud kunagi Itaalias käinudki, aga istus ikka 2.a.) lasti vabaks. Eks nüüd hakataksegi otsi kokku tõmbama. Jäänud on veel p.m. süüdistuskõne ja advokaatide kaitsekõned ning süüalused tahtsid ka veel sõna. Ja siis peaks kohtuotsus tulema. Uhh nüüd viimased korrad pean aulas üksi istuma, leedukaga oli palju lõbusam. :)

Jälle tõbised..

Nüüd võin küll ametlikult öelda, et teisel lasteaiaaastal, pole lapsed sugugi tervemad. Nii on paljud lastevanemad kinnitanud, aga meie puhul see paika ei pea. Kiku on jälle haige. Terve saab ta olla kuskil 2 nädalat maksimum, siis on jälle miskit. Kuna sel sügisel hakkasime immuunsust tugevdavaid omeopaatilisi terakesi võtma....olen veelgi õnnetum-nõutum.
Eile töölt koju tulles, leidsin eest palavikus Kiku (37,5 oli). Siis ta oli väga rahulik ja vaikne ning istus diivanil. Mingil ajal muutus ta rõõmsamaks ja kraadides oligi palavik langenud 37 peale ja Kikul tuli söögiisu tagasi. Enne magamaminekut oli jälle 38,2, sama ka hommikul ärgates nüüd lõunaks on juba 38,8 peale tõusnud. Kõva nohu ja köha on ka. Nädalapäevad varem oli Matu haige. Köha, nohu ja õnnetu olek, palavikku temal ei olnud. Nüüd aga vaatan, et tal on nina jälle tatiseks läinud. Ohh ja ahhh :( Täienduseks niipalju, et enne lõunauinakut tõusis K palavik 39,1 ni. Siis andsin talle ikka ibuprofiini siirupit(paracetamol talle ei mõju eriti) ja ärgates oli 37.5

Töine tööpäev.

Eile oli siis lõpuks see päev, kus sai ikka tõsiselt tõlgitud. Kohe kohtuistungi alguses kutsuti mind mikrofoni ette, ühte eeluurimise ülekuulamisprotokolli (mis oli eesti k ja tõlge puudus) tõlkima. No siis küll mul käed värisesid ja hääl ka. Sain siiski tõlgitud ja jäädi rahule. Järgmisena sai sõna kohtualune (mina muidugi kõrval tõlkisin) ja hiljem veel 4 tunnistajat, 1 nendest venelane. Vot see vene keelest tõlkimine oli küll paras peavalu. Olen ju nii roostes. Panin täielikku eesti- vene segu, õnneks poiss oskas natuke eesti keelt ka. Pärast veel kiitis mu vene k oskust( 10.a. tagasi oleksin teda uskunud, aga eile küll mitte) Mul ei tulnud isegi rong vene k meelde :P
Eile oligi kõige pikem päev, 45 min. pausiga, kestis 17 ni õhtul. Eile oli 3 tõlki kohal, leedu, soome, eesti. Vene oma oleks ju võinud ka olla, aga näed, said minu arvelt kokku hoida.
Peaks veel toimuma 2 kohtuistungit (kuulsin et kobiseti veel 1.st veebruaris) ja siis peab otsuse langetama, aeg saab läbi. Poisid on juba 2 a. oodanud.
Konsulaadist helistati mulle aasta lõpus, et sama tööd ka Genovas teeksin. Aga no nii kaugele ma küll sõita ei viitsi. Raha on ju päris väike, mis selle eest saab. Ja muidugi kaua peab ootama ka. Minule on juba laekuma hakanud, aga tüdruk kes enne mind 2 korda tõlgiks oli, pole veel midagi saanud.
Tuli nats segane ja vigane jutt. Pidin kiiresti, jala peal tegema, Matu viriseb kõrval.

Taas lumetab:)

Lumeinglike Kristel
Täna sai jälle parasjagu lumega mässatud ja koju jõudes paled punetasid parajalt :p Kui meie õues mängisime jäi kanasupp tulele podisema ja hiljem kadus kui mutiauku.;D


Seekord oli Matu lumega julgem ja asjatas ka memme kallal. Ise pidevalt selatas memme memme. Sõber Mattia oli ka kõvasti abiks. Meie issi käsi ei määrinud, tegeles ainult jäädvustamisega.

Hommikul oli siis lastele 2 üllatust: komme täis befanasokid ja akna taga sadav lumi. Sokid otsis õhtul välja Kiku ja riputas tooli külge(kaminat ju pole) ja jättis Befanale taldrikule piparkooki ja tassi piima. Enne uinumist veel palus et ma akna lahti jätaks natuke.:)
Seekord sai memm ka rastapatsid pähe ja leidsime talle ka sõbra. Kuid kahjuks leidis memmeke otsa hämariku saabudes. Küll me olime Kikuga vihased. Pidevalt hoidsime tal silma peal ja nägime mitmeid pildistajaid. Rüüstajaid poisse nägime ainult, siis kui memm maatasa oli :(....eks teeme homme jälle. Lubatakse ju veel lund ja praegu veel sajab.

Algab hästi küll.....

....see oli irooniliselt. Tegelt on aasta päris jamalt alanud. Esimesel öösel karjus-nuttis Mardikas oma paar tundi jutti. Selle paneks hammaste tuleku arvele. Ärkas nuttes ja kisa läks järjest kõvemaks, miski ei lohutanud. Läksime külmkapi juurde ja võtsin sealt hambageeli ja panin paistes igemetele (see muidugi ei toimi). Tema nägi seal oma lemmikmaiustusi(kinder fetta al latte) ja nõudis seda, keset ööd. Ma kohe ikka ei andnud, aga siis tõusis papy üles ja tema muidugi ei pidanud vastu. Hetkeks oli Matu õnnelik ja mugis. Ta oli nii väsinud, et jäi ikka magama kuid varsti ärkas jälle nuttes. Panin talle ka valuvaigistava küünla, pärast sedagi nuttis veel korra. Lõpuks rahunes minu kõrval suures voodis, suure padja peal.
Eile õhtul olime G onu juures ja jäime muidugi hilja peale. Tagasi tulles olid lapsed rõõmsad ja väsinud jäid ruttu tuttu. Um. 2 h pärast ärkas M oksendades ja karjudes ja seda juhtus öö jooksul ikka päris mitu korda. Nüüd on enamus linadest ja tekkidest oksesed ja pesumasin töötab vist terve päeva. Kui M omadega lõpetas, hakkas Kiku voodist halamist kuulduma...ja oligi, jõudsime enne vannituppa ja siis oksendas tema, tuli ikka ojadena. Ka umbes 5 korda öökis, lõpuks polnud sealt ju midagi enam tulemas. Kella 6 ajal jäime siis kõik magama ja äratus oli kl.13. Lapsed ärkasid rõõmsatena ja näljastena. Lõpp hea kõik hea. ;)

Head Uut Aastat!!

Siin oleme kõik reas enne" suurt söömingut"
Lapsed laua ääres. Matu käis seal noolimas muidugi terve õhtu läbi.
Kaunitarid koos.
Marcello, Diana ja Cristian.
Fabio, Leonardo ja Elena.


Siin aga need, kes Uue Aasta tulekuni vastu pidasid( puuduvad Cris ja Marcy, kes põõnasid)
Terviseks, cin-cin.

Meil läks pidu edasi lumesõda mängides ja lund süües ;p