Mardika uinumisest.

Alates ajast, kui ma M rinnast võõrutasin(um.1.a.) on ta üksi oma voodis magama jäänud. Selles suhtes läks ta oma õe jälgedes ja minul muidugi hea meel. Kikuga oli teda esimesi kordi üksi jättes vist nats raskemgi. Protestis rohkem. Mardikas harjus paari päevaga ära. Kui õhtul uneaeg kätte tuli, panime( vahest ka papy) talle kuiva pampsu, pidzaama ja pesime, nagu ikka. Siis küsisime, ise pead noogutades, tahad magama-tuttu minna ja tema noogutas rõõmsalt kaasa. Lutt suhu(selleta ei saa kahjuks...veel) ning voodisse ja varsti ta uinuski. Hiljem lisandus voodisse ka veepudel ja veel hiljem teine lutt, käes mudimiseks. Nii ilusasti laabus kõik kuni novembri keskpaigani. Siis peale haigusi, keeldus ta üksi voodisse minemast. Karjus ikka hullult ja tõusis voodis püsti ja siis hakkas emme, emme, emme.... röökides :( Nii kui sülle võtsin jäi nutt katki. Ja uinus ainult mina kõrval(papy võis ka olla) ja käsi peos. Siiamaani on meil see jama. Paar korda on päevaunega ka protestinud, aga tavaliselt(nagu tänagi) jääb päeval magama üksi.
Ma ikka loodan, et tal läheb see hirm või teab mis, ikka kiiresti üle. Nii mõnus on see tund või paar raamatuga või teleka, arvuti ees, kui lapsed ilusti magada nohisevad. Matul võtab see koos magama jäämine kaua aega ka, vähemalt pool tundi ja siis tuleb endalgi tukk peale.