Eile käisime siis esimest korda Bolognas. Ega me seal eriti midagi näha ei jõudnudki v.a. palju eestlasi :P Iga kord(ja seda juhtus mitu korda) kui restoranis WC sse läksin trehvasin mõnda teist eestlast. Kohtusime restoranis, kuna meil õnnestus hiljaks jääda. Teised olid juba lauas ja meile sobitati oma laud kokku. Meie ja Kersti pere. Pizza oli igaljuhul väga hea.
Laua tagant tõustes jalutasime parki. Seal leidsid kõik endale meelepärase tegevuse. Martin oli kui palli külge kleebitud (või vastupidi).Ta on viimasel ajal pallihull. Pidevalt üks goal( don). Need kes ei pidanud laste järgi vaatama, said muru peale istuda ja lobiseda-päikse käes lebotada.
Kiku läks muidugi kohe oma lemmik atraktsiooni peale . Mina üritasin puu otsa ronida. Kõrgemale see mul ei õnnestunudki :D. Umbes tunni aja pärast hakati vaikselt laiali minema. Meie, Pireti ja Maiuga, olime viimased lahkujad. Kahjuks ootas meid veel üle 2he tunni autostradat. Lapsed jäid autos kohe magama(Matu pidas olude sunnil 17ni vastu). Kersti juures peatusime ka veel paar tundi(tema Marco oli meie autos) ja sõime koos õhtust. Koju jõudsime nats peale 22. Kokkuvõttes oli päris tore päev. Ilus ilm tegi kohtumise muidugi veel meeldivamaks.
Üks musi sai ka antud ;). Tiziano oli piltnikuks. Oh ta pani pidevalt kilde...noris Gigit et ta pidevalt minu kõrval on ja mulle kõigest aru annab(oma bergamasco aktsendiga on see väga naljakas) Õhtusöögilauas pani veel viimase pirni: Gigi ei sobivat mulle(minu jaoks liiga hea) mulle olevat vaja kedagi sellist nagu tema (siis panevat mind kiiresti paika). Naistele peab ju koha kätte näitama jne. :D ha haa ta ju ei tunne veel mind. Siin veel pilte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar