Ma-tin.

Neid kahte silpi kordame kodus, viimasel ajal, päris sageli. Aga Mardikas ei võta ikka vedu. Tema nimetab end Mmmee. Meie õpetamise peale raputab tavaliselt pead. Vahest ikka suvatseb öelda Ma ja siis hiljem ka tin, aga kordagi pole kahte silpi koos hääldanud :( Silbitamise idee tuli tegelikult Kikult. Tema siin mängib vahest mammat (nii teda Mardikas hüüabki) ja õpetab vennale sõnu. Kikule korrutab venna palju meelsamini järele. Päris sõnu on ikka väga vähe. Mardikal on välja kujunenud päris oma keel (häälitsuste, liigutuste ja zhestidega) millest ainult meie pere aru saab. Viimane aeg olekski teda "seletamas" filmida, siis pärast tore vaadata.