Pühapäev ja kana.

Täna läks meie papy vara hommikul Milanosse, mingile tehnikaturule (fotohuviline nagu ta on) ja minule jäi lõuna valmistamine. Tavaliselt tegeleb sellega tema pühapäeviti. Kui ma kana kapist välja võtsin, põgenes Mardikas kohe eemale. Kikul tuli jälle palju küsimusi pähe: kas kanad on kurjad, kust nad tulevad, kas nad lendavad jne. Aitas ta mind muidugi ka, kartuleid ahjuplaadile sättides ja soolates. Kana sai aroomisoolaga seest ja väljast kokku, küüslaaugu küüne ja läbitorgatud sidruni pepusse :P...ja supsti ahju.
Hea mahlane suutäis tuli igaljuhul ja kartulid olid ka mõnusad sidrunimaitselised. Koos neid tegelikult teha ei tohiks, sest kartulid valmivad ju palju kiiremini ( eriti, kui on tükeldatud :p)