Mardika kord.

Juba paar päeva olen Mardikal mõnda täppi silmanud, aga ei olnud ikka kindel. Täpid ikka palju väiksemad kui Kikul olid. Ja tuju ka poisil hea. Nüüd aga ärkas nats kurvemana ja täpid(no neid üle 10. ei ole) on ka nagu imepisikese villiga. Nii et võib kinnitada et ongi tuulerõuged(vanicella nagu ütleb Kiku) Nüüd Kiku siin õpetab venda, kuidas olla ja et kratsida ei tohi.
Olen juba 2 rohtu ka saanud. Ühe Eestist, briljantroheline muidugi. Ja Itaaliast ka tuttava arsti soovitusel merbromina. Mis on veripunane ja ei lähe enam maha muidugi. Imelik et meie lastearst midagi ei soovitanud. Ja loodan väga et Matul möödub kergemalt. Praegu küll lõkerdab naerda siin.