Willy sünnipäev.

Täna on siis Wollase õige päev. Õnne! Ja minu isale õnne ja tervist tema tähtpäeva puhul! Eile aga toimus pidu, millelt jõudsime koju alles 00.30.( rongavanemad) ärkvel lastega. M suvatses uinuda alles peale ühte. Hommikul hakkas kirema juba kelle 9. Väsimatu. Tegelikult oli 3-e ühissünna, onu ja tema naine ka skorpionid.


Kohale jõudsime tund varem(muuseas autos kuulsin raadiost Kerli laulu Walking On Air, tubli tüdruk ikka, oli jälle olla uhke ja hää) ja pererahval oli veel tegemist ning meid jäeti päris üksi . Meil hakkas siis poosetamine-modellitamine. Muud polnud lihtsalt teha. Korter on noorpaaril väga ilus, aga mitte lastesõbralik. Ma juba hoiatasin, et kui pisiperet oodata on, peab palju ümber tegema :) Ja mõni mänguasi võiks ka varuks olla oma ristitütrele. Sai jälle parasjagu õgitud, Kikul on meie rõõmuks ikka veel hundiisu, ainult Gigi hoidis end tagasi ja magusat ei julgenud puutudagi. Me ju kõik veel värskelt terveks saanud ja maod õrnad.


Peale pizzat tuli väike paus ja vennad bandimehed otsustasid nats pille proovida. Jõudsid 10 min. musitseerida( kusjuures Kiku pidevalt karjus nende peale, et nad lõpetaksid, aga Matul oli nägu nalja täis ja vahtis trummimeest, ise jalga nõksutades), kui tuli naabrimutt segamise pärast protestima. No on inimesed! 10 min muusikat! ja juba virisevad! kell oli 22.30! See ajas muidugi kõigil tuju ära. Nägin Taniat esimest korda vihast karjumas( seda kogemata, nad olid Willyga 2-kesi köögis ja mul oli ka sinna asja)

Me ikka poosetasime ka, muidugi ei tule nii hästi välja, kui lastel.
Aaa ja kinkisime talle kastanite, elektrilise rösteri. Kõigepealt andis Kiku üle kotikese kastanipabulaid ja kui Willy oli mitu korda, mokk töllakil tänanud, andsime päris kingi ka kätte.
PS! Alar kui oled samast kingist huvitatud...anna teada ;)

Sügis pargis, Mardikaga.

Täna on üle pika, vihmase ja pimeda aja, jälle päike väljas. Ja meie oleme rõõmsalt terved. Õhtul läheme onu Willy sünnipäevale- pizzale. Eile veetsime lastega terve päeva Diana juures ja sealgi oli pizza õhtu.
Panen siia pildid sügise algusest, kui ilmad olid veel soojad :) Käisime Matuga Villa Ghirlanda pargis. See ilus park oma villaga( meie abielu registreerimine toimus seal ja enamus pilte tegime ka ) on 17. sajandist. Cinisello uhkus on see park. Seal on ka selle linna ainus liivakast.

Martin on tubli poseerija. Talle meeldib pilte teha ja ta ei eputa nagu Kiku.:)

Trepil tegin ainult pilte, üles veel üksi ei saa, M on väga ettevaatlik ja ei riski.

Siin siis tegi pargimuusikat...

Lehtede sees poosetamas. Puu najal pildil on ta nagu väike modell.

Kiri pildil oli: ettevaatust pähklite kukkumise oht! Ja need nn. pähklid olid ikka keskmise rusika suurused. Meie olime seal ikka ninapidi juures, mina tegin pilti....ja nii kui natuke eemale tulime, kukkusid alla 2 pommi järjest, nii et tolmas. Uhh pääsesime napilt.

Torus- mängurongis.

Mõnus soe hommikupoolik oli. Nüüd pean üle elama järgmised 3 külma, vihmast, pimedat kuud. Ma vihkan seda aega...tahaks lund hoopis.

Tõbised ja minu tööots.

Lilled Diana perelt. Tànud ja musid :P
Pean nüüd natuke halama ja tõdema, et käes on kardetud ja vihatud haigusteperiood. Otsa tegi lahti Kiku nagu juba mainitud. Mitmeks päevaks õnnestus, meil teistel, terveks jääda...aga lõpuks sai selle vastiku viiruse ka Mardikas. Nädalavahetusel õnnestus meil külla meelitada kallis Diana oma armsa perega. Ja olgu siinkohal järjekordselt ;P kinnitatud, et me võtsime teid vastu suurima heameelega. Laup. oli kõik ok, aga pühap. õhtul paar tundi peale õhtusööki, oksendas M kõik välja ja seda ka mitu korda öösel. Ja tal ei lähe see üldse nii libedalt, kui õekesel. Ta ei taha ikka üldse seda kaussi enda ees näha ja hoiab viimse võimaluseni tagasi. Järgmisel päeval ta muidugi eriti ei söönud ja oksendas ainult katarri verelibledega :( See pidi tulema köha tõttu ärritunud kurgust, kus kapillaarid on lõhkenud. Valutas tal ka kuskilt, ma kahtlustasin pead, nagu Kikul ja hiljem minul ja G il, nuttis vaeseke lohutamatult. Lõpuks panin talle küünla ja ta sai pikema uinaku teha. Söögiisu on M nüüd kaotanud nagu Kikugi ja esimest korda näen, et raputab toidu peale pead. Eile ja täna öösel ärkas M umbes 3. ajal suure köhahoo peale ja öökis jälle katarri ja verd välja. Hommikul magab um. 10ni ja päeval ka vähemalt 3 tundi. Lohutus seegi.
Nii ja Matu haigus sattus nagu tellitult minu tööpäeva peale, õigemini pühap. õhtul keeras minul ka kõik sees ja toitu ei tahtnud nähagi. Oksendamisest ma pääsesin(ma ei suuda ja ei oska seda üldse teha) aga välja tuli kõik teisest otsast:P Tööle muidugi selles seisundis minna ei suutnud, aga mul õnnestus leida endale asendaja, esmaspäevaks. Tore eesti noormees, Kristjan :) tänud. Täna käisin ikka ise kohal, läbi jubeda vihmasaju, mis Milanot uputab. Bussid muidugi hilinesid täiega 30 min. ja sõit kestis 20 min asemel tund. Õudus kuubis. Lõppkokkuvõttes mul ikka vedas, jäin 30 min. hiljaks, aga kohtualused tervelt 1h. Seega algus lükkus edasi. Tänane päev oli suhteliselt kerge. Tõlkisin poistele vähe, täna ei tegeletud "nende asjaga" vaid leedukaga. Lobisesime niisama :P ja üks neist pabistas, kas jõuab oma seebikat vaatama kella 16ks. Jõudis.
Nats tööd sai ikka ka. Üks advokaatidest palus mul kohtukutse eesti keelde panna. Tegin ära, aga sai ikka nats konarlik ja pärast tuli palju sobivamaid väljendeid pähe...aga noh tasuta sai, ajab asja ära ;) Kohtuasi pidi dets. ära lõppema, aga nüüd luges kohtunik juba jaan. päevad ette. Ja eesti keelseid tunnistajaid tuleb ka ning mina pean mikkarisse tõlkima. Juba värisen.

Halloween

Kõigil viimastel Halloweeni õhtutel on meil kombeks, midagi kõrvitsaga süüa. See on tänane kõrvits.......
.....mis leidis enda lõpu risottona. Päris hea oli, aga erilist isu ei olnud.Oleme kõik nohused,v.a. Gigi ja tema sõi isuga. Isegi alati näljane Mardikas, jättis suurema osa taldrikule.
Paar pilti ka 3.a. tagant. Kiku Halloweeni nõiana.
See oli siis minu esimese blogikuu viimane post. :) Ega see kirjutamine siin 2 lapse kõrvalt eriti kerge ei olegi. Palju asju mõlgub peas ja palju on järgi kirjutada...eks tasapisi teeb.

..järg..

...praeguse seisuga on Kikul aina sandim olla. Terve päev oli päris apaatne, aga magas õnneks lõunal. Muidu lebotab diivanil ja küsib, nagu ikka haigena, emme...mis teeme? Kurdab ka kõrvavalu ja selle vastu ei tea mina midagi kahjuks. Gigi läheb apteeki uurima. Täna sõi ainult 3 kuiviksaia viilu moosiga, ise oli rõõmus, et sõi palju. Ja nüüd just oksendas kõik jälle välja, ei ole tal jõudu seedimiseks. Palavikku ei ole, kui kraad ei valeta. Käega katsudes eriti kuum ei tundu. Oh kui raske on haige lapsega, alati tunnen end nii saamatuna :(
Martin, kullake on õega nii hell. Käib teda ikka musitamas ja kallamas. Püüab ikka tubli olla ja mängida, endal nina ja silmad vesised.

Kiku tõbine....

.... ja tundub, et mingi lasteaiast saadud kõhuviirus. Eile tuli aiast koju rõõmsana ja isu oli üle lootuste suur. Aina küsis midagi näksida ja õhtul sõi veel suure taldrikutäie pastat isukalt. Rahulikum ta oli kui tavaliselt. Tahtis ainult telekat vaadata ja joonistada. Tal nüüd lasteaias peika vahetus :)) Ei ole enam Giorgio vaid Gabriele hoopis. Kiku joonistas ka ilusa pildi, kus ta Gabrielega käest kinni hoiab.
Õhtul läks ka õigel ajal voodisse, aga kella 2.paiku, kui Gigi, öökull, tema tuppa läks, ütles vaikse häälega, et ei saa magada ja kohe hakkas ka oksendama...Kui mind üles äratati oli Kiku kaame näoga, kraanikausi kohal. Võtsin ta suurde voodisse, enda juurde ja sealgi öökis veel 2 korda öö jooksul. Praegu on enam-vähem.
Mis kõige hullem, kui hommikul lasteaeda helistasin, öeldi kohe et ka teistel lastel on viirus ja nakatuvad ka suured. Nii et pääsu meil vist pole. Loodan väga et Mardikas pääseb....
Diana, kullake pidi meile Crisiga külla tulema, aga neile ei taha küll seda jama kaela nakatada.
Panin siia ka Kiku joonistuse ja pildi, kus mõlemad kavalerid peal ;)

Väike tööots emmele.

Sadas mulle jah selline asi kaela. Ja just õigel ajal, olingi oma sügisdepressiooni langemas, raputas mu vähemalt üles. Täpsemalt siis helistati Milano konsulaadist ja öeldi, et homseks on kohtusse tõlki vaja. Andsin ikka, suures segaduses, oma jah sõna. Õnneks sain olukorrast ka lühi-ülevaate, eelmiselt tõlgilt. Tänud Helenile! Hommikul( 22.10.) kell 10.10. olingi kohal oma 10. min. hilinemisega:(....
...ja siis sain ma aru, kui vilets ma tõlgina olen. Itaalia keelt ma küll oskan ja saan kõigest aru, aga üks asi on ise sõnu ritta seada ja hoopis midagi muud, "kohtukeelt" tõlkida. Ahmisingi seal õhku ja hakkasin poiste ees vabandama. Nemad aga võtsid asja rahulikult ja ütlesid mullegi, mitte pabistada. Suures osas saavad nad juba ise aru, 2.a. juba Itaalias "istunud". Ühe arvates olevat koguni parim viis keele õppimiseks. Minu 1. tööpäev oli päris pikk 3h enne lõunat + 1,5 pärast. Leedu tõlgi jaoks( kes algusest peale, selle kohtuasja juures olnud) oligi see seni pikim päev. Vedas mul. Kõige lühem päev olevat olnud 15.min. Nov. on veel 4-5 kohtuistungit ja dets. lõpuks peaks läbi saama (poisid küll sellesse ei usu). Mina katsun igal juhul kohal olla. Pärast esimest pabistamispäeva, tundub väga huvitav kogemus.Üks poiss palus koguni, et ma tuleks tõlgiks ka vanglasse, kui ta oma advokaadiga kohtub. Aina huvitavamaks läheb :) Leedukas, kes ise tõlkebüroos töötab, lubas mullegi tööotsi anda, kui huvitatud olen, ja ma olen. Sageli küstakse neilt eesti keele tõlget, arvates, et meie keeled sarnased on.
Nüüd ma siis harjutan pidevalt tõlkimist, tarku telesaateid vaadates :)) Harjutamist vajab, küll siis tulema hakkab.
Gigi aga peab neil päevil kodus, minu tööd tegema (emme olema)