Nats pilte.

Panen siia paar pildikest ja kirjutan seletuse ka kõrvale ;) Magama minnes tahab Matu sageli midagi voodisse kaasa, auto, moto või mõni muu vidin. Seekord tahtis koguni palli. Ja kui teda hiljem vaatama läksin, magas magusalt ühes käes lahutamatu veepudel ja teises pall :)

Teist pilti oli ka kõrvale vaja...ja sellel on ta ühes aianduspoe korvtoolis. Ta suutis isegi sellel nutunägu teha. Matule nimelt ei meeldi eriti kiikuda ja see natuke kõikus ju.

Siin tegin pilte laste aurutamisest. Matust tegi pilti Kiku tegelikult. Eelmisel haiguste hooajal harjus Matu sellega nii ära, et ei mingit virisemist. Nüüd aga oli jõudnud juba unustada ja esimest aurupahvakat nähes ehmus ära. Järgnevatel kordadel oli aga päris tubli. Kikut muidugi peab kõvasti moositama ja ähvardama, muidu ta seda masinat nina alla eriti ei taha.

Martin mähkmevaba.

Ega siin midagi uhkustada ei ole, sest oli juba viimane aeg. Haigusest ja eriti palavikust oli niipalju kasu, et julgesin Matul ka ööseks mähku ära võtta. Ei tahtnud et poiss liialt hõõgub ja higistab. Päeval on ta ilma juba ammu (juunist vist), aga öösel panin ikka igaks juhuks. Nüüd oleme öisest ka lõpuks vabad...ja õnnetust pole juhtunud (3 sülitamist ka üle õla). Mõnikord unustan ta hommikul kohe potile panna ja näiteks eile oli ta lõunani pissimata :P. Pean talle päeval ikka meelde tuletama, sest ise ta küsib viimasel minutil.

Mardika kord.

Juba paar päeva olen Mardikal mõnda täppi silmanud, aga ei olnud ikka kindel. Täpid ikka palju väiksemad kui Kikul olid. Ja tuju ka poisil hea. Nüüd aga ärkas nats kurvemana ja täpid(no neid üle 10. ei ole) on ka nagu imepisikese villiga. Nii et võib kinnitada et ongi tuulerõuged(vanicella nagu ütleb Kiku) Nüüd Kiku siin õpetab venda, kuidas olla ja et kratsida ei tohi.
Olen juba 2 rohtu ka saanud. Ühe Eestist, briljantroheline muidugi. Ja Itaaliast ka tuttava arsti soovitusel merbromina. Mis on veripunane ja ei lähe enam maha muidugi. Imelik et meie lastearst midagi ei soovitanud. Ja loodan väga et Matul möödub kergemalt. Praegu küll lõkerdab naerda siin.

Õllemaias.

Ühel pizzaõhtul küsis Mardikas õllepudelit mekkida. Ja kuigi mulle tavaliselt ei meeldi see lastele valede asjade proovida andmine:vaatame mis näo teeb.Seekord tahtsin ikka nägu näha:P Olime kunagi Kikule ka maitsta andnud ja ei meeldinud ja rohkem pole küsinud küll. Mardikale meeldis aga vägagi. Pudelis oli muidugi ainult tilgake järgi ja ta nõudis juurde. Nüüd kui õllepudelit näeb, läheb nägu kohe rõõmsaks ja sirutab käe välja. Saab kohe kurjaks kui me ei anna. Appikene mis tast nii saab....;DDD

Uus imago-uus poiss.

Eile käis meil Diana(seekord juuksurina:P) külas. Tahtsime juba ammu, eriti papy, Mardika juuksed lühikeseks lõigata. Ja Gigi tahtis seda ise teha, aga mina tahtsin ikka professionaali abi. Siis on ikka kõik tibens.
Mardikas oli oma vanuse kohta ikka väga tubli klient. Keerutas ja raskendas Dy tööd väga vähe. Alguses oli nagu soolasammas paigal ei saanud aru mis tehakse.
Ja nüüd on meil kodus siis selline nunnu;)) Gigile tuli see üllatusena, tegime talle ette teatamata ja muidugi oli see tore üllatus. Mardikale endale ka meeldib ja Kikugi tundub rahul olevat.

Pikanäpumees.

Eile käisime koos Irena jt. ka Gigi töö juures külas. Ja seal kõrval on väike Giornalaio-pood. Martin seadis sammud sinnapoole, kuna vitriinis on palju mänguasju. Kiku hakkas mullitajat norima ja ma siis lubasin selle osta. Vaatasime seal ka teisi asju ja lõpuks maksime. Välja tulles ja kontorisse sisenedes, nägin et matu mängis uue autoga. Küsisin Gigilt, kes selle siia on jätnud ja tema imestas vastu, kas mina seda siis ei ostnud. Appikene tuli välja et M võttis selle poest kaasa. G läks siis ausalt tasuma, kuna oli auto juba karbist välja võtnud.Saime veel 1 euro odavamalt, müüja ei mäletanud vist hinda. Kui hakkasime ära minema ja Matut otsisin, tuli tema poest välja järjekordne auto kaenlas;)))) ja müüja sabas.

Strateegilised andmed Martini 2.a.

Meil siin parajalt ponks poiss kasvamas. Pikkus:91cm ,kaal:13kg ja peaümbermõõt ka 59cm.
Aastase Mardika mõõdud olid siis pikkus 78 cm, kaal 10,600 g.
Rääkimisest pole juttugi. Sõnu ikka ütleb aga ainult nii nagu talle meeldib. Mõtleb omi sõnu välja ja kui asja õige nimega nimetad ja tal korrata palud, vastab ikka kangekaelselt oma keeles.
Kiku ikka laseb tal vahel silbitada ja tähti korrata.Ütleb oma nime tähtede kaupa: Kaa-rr-ii-ess-... ja Martin saab kokku ikka mamma. Väljas on paljud lapsed imestanud, et kas Kiku on ta mamma siis. Ja kui teised lapsed oma mammat hõiguvad, hakkab Martin Kikut otsima.
Potitamisega on ikka vanaviisi nr.2 tuleb alati potti ja piss ikka ka vahest. Nüüd on sageli hakanud ise potile küsima, eriti enne magama minemist, istub seal mõnda aega ja pott jääb täiesti tühjaks.
Võõrastega on ikka häbelik. Naeratades ajab keele suust välja ja läheb tähtsa hüpleva kõnnakuga minema. Mänguväljakul vahest leiab mõne usaldusväärse, teise lapse nonno, kellele isegi käe pihku pistab ja mängima kutsub.
Õhtul jääb väga hilja magama, harva enne 23, aga ärkab tavaliselt enne teisi. Meie peres on kõik hilisem kui tavaliselt ;P
Hambaid on seni 14 ja 2 on iga hetk tulek. Hammaste tulek on olnud ikka suure nutuga, eriti öösel.

...täiendus eelmisele

Täna hommikul oli Matu nii enam-vähem. Sõi väga natukene ja tahtis varem magama. Ärkas nende ülemiste naabrite(lesbi-lehmad) kolistamise peale. Tuju ei olnud kõige parem. Ja hakkas järjest mähkusi määrima. Küsis ikka potile ka, aga oli kohe ka hilja. Kuni lõpuks tegi pool potti täis ehedat diarread. Logeleb siis diivani peal, teleka ees.
Kikule tuli õnneks ta sõbranna nonnaga järgi. Saab end väljas tuulutada. Me oleme ikka talveajal, läheme hilja magama ja hilja ärkame. Kikul pole isu lasteaeda minna. Aga homme püüame ikka sammud sinna seada.

Meikar Martin.

Sellest et Kiku on meikimisest vägagi huvitatud, olen juba kirjutanud. Aga nüüd võttis selle huvi üle ka Martin. Temale meeldib ennast kiisuks teha. Esimest korda tegi endale ja Matule kriimud silmad pähe muidugi Kiku. Aga nüüd saab Mardikas sellega ka ise hakkama. Vannitoa sahtlist leiab minu musta pliiatsi ja kriipsutab oma näo täis. Päris õigesse kohta kõik triibud ei saa, aga pole hullu. Ja siis käputab näugudes tuppa.

Ei ole kahte.....

...ilma kolmandata. Öeldakse siinpool ja ma panengi kirja juba 3.posti Martini sünnipäeva puhul. Eile siis toimus suurem pidu külalistega. Eriti palju meid siia ei mahugi. Ja pole vajagi. Küll neid sõpradega sünnipäevasi tuleb tulevikus. Külas käisid vanavanemad, onud ja paar sõpra.

Paar päeva enne sünnipäeva sai Martin kätte ka eesti vanavanematekingipaki. Seal oli komme ja rääkiv kutsu. See mis jõulupakist ära varastati. Vanaisa ei tahtnud Matut sellest ilma jätta.Eriti meeldib Mardikale kui kutsu kalli-kalli küsib. Saab kohe kalli ka.:)

Pall on muidugi jätkuvalt põhilemmik. Selle üle on papyl muidugi uhke tunne ja hea meel. Äkki saabki tõsiseks töömeheks:jalgpalluriks.:P
Tegin eile ka ühe võileivatordi. See oli mokkamööda pea kõigile. Kiku aitas ka ilusa klouninäo peale teha.:-D
Martin sai jälle küünlaid puhuda ja aplausi ja auguuuri karjumise peale nõutu näoga külalisi põrnitseda. Pooh tort oli ka meeltmööda, pilt rohkem kui maitse ise. Mulle ka need kreemi ja vahukoore pommid ei meki.Siin on veel pilte eilsest.
kallis Martin, soovime sulle avastusterikast ja rõõmu täis aastat 3.sünnipäeva poole!

Ma-tin.

Neid kahte silpi kordame kodus, viimasel ajal, päris sageli. Aga Mardikas ei võta ikka vedu. Tema nimetab end Mmmee. Meie õpetamise peale raputab tavaliselt pead. Vahest ikka suvatseb öelda Ma ja siis hiljem ka tin, aga kordagi pole kahte silpi koos hääldanud :( Silbitamise idee tuli tegelikult Kikult. Tema siin mängib vahest mammat (nii teda Mardikas hüüabki) ja õpetab vennale sõnu. Kikule korrutab venna palju meelsamini järele. Päris sõnu on ikka väga vähe. Mardikal on välja kujunenud päris oma keel (häälitsuste, liigutuste ja zhestidega) millest ainult meie pere aru saab. Viimane aeg olekski teda "seletamas" filmida, siis pärast tore vaadata.

Jalanõude friik.

Viimasel ajal meeldib Mardikale teiste kingi-saapaid jalga toppida. Ja siis nõuab õuuee. Siin siis Kiku saabaste ja prillidega.

Kiku tossude ja papy nokatsiga.

Need on küll tema papud, aga veel suured. Leidis need kingakarbist ja nüüd topib pidevalt jalga. Papy ja emme kingi- saapaid on muidugi ka jalga toppinud, erilised lemmikud ongi papy kingad neid ju kerge jala otsa saada:). Kahjuks on need pildid kadunud.

Ega siin miskit erilist ole, arvan et paljudele lastele meeldib teiste kingi proovida.

Tolmupüüdja.

Mardikas mõtles endale täna uue mängu välja. Nägi päikese käes liuglevaid tolmukübemeid...ja otsustas neid püüdma hakata :D. Viskas vildikad topsist diivanile ja panipaik tolmule oligi leitud. Küll ta seal tiirutas siis tolmu sabas.

Kikule tundus see muidugi hea mõte (ta varastab meil sageli väikevenna ideid) ja tormas Matule appi. Kui enam tolmu ei silmatud, hakkas Matu seda köögirätikuga vehkides juurde tegema. Küll on nutikas poiss meil ;)

Tubli potipoiss.

Oli aeg, kus Mardikal meeldis potiga mööda tube sõita.
Siin nats sündsusetu pilt :P kus Mardikas esimestel potikuudel asja ajamas.
Alati kui ta potile istub, nõuab mingit mänguasja näppimiseks. Siin on juhtumisi õe roosad asjad.
Olen juba ammu tahtnud kirja panna Mardika potijutu. Poti võtsin kasutusele, kui ta oli 9-10. kuu vahel. Kuna tal on kõht selline kinnisem, siis nägin kui suurt vaeva ta häda tegemisega nägi. Arvasin et potil istudes läheks see libedamalt. Ja nii oligi. Poiss sai ka asjale kohe pihta ja kui kakahäda tuli, hakkas häälitsema ääh-äähh- see tähendas siis et tahab potti. Nii see hea ja minule mugav komme külge jäigi. Pole pidanud enam neid kakaseid mähkmeid rõdule viskama(haisu pärast) ja musta peput salfakatega pühkima. Mähkusid peame aga siiski kasutama, sest piss eriti potti ei taha tulla. Hommikul- õhtul küll, aga päeva jooksul ei anna küll märku, kui häda on. Olen püüdnud küsida, aga vastuseks on no-no. Pott on temale ainult häda nr.2 tegemiseks kõlblik, siis muidugi tulevad ikka mõlemad koos. Mähkuvabaks loodan ta saada kevad-suveks, kui 2. a. on. Nii oli ka Kikuga. Siis on väljas juba parajalt soe, et kui püksi peaks tulema ei külmu ära.
Laisk ma muidugi olen, seda peab tunnistama. Ei viitsi eriti pükse vahetada ja põrandat nühkida. Kergem on asja edasi lükata, kui Matul juba rohkem aru peas. Loodetavasti ;p

Hirmul on....

Sain ühe pildi ka, kui ta "kolli" eest plehku paneb.
...suured silmad. Ja sellised on viimased 2 päeva olnud Martini silmad. S.t. et ta kardab meist kaugemale minna. Panime seda tähele eile õhtul, kui ta pall veeres kööki ja M sinna järgi ei läinud. Astus paar sammu ja siis tegi suured silmad ja tuli meie juurde tagasi, ise seletades ah-ah-aah ja köögi poole vaadates.Me ikka arvasime, et ta niisama lollitab või ei taha pimedasse kööki hetkel minna. Eriti imestama paneb veel sellepärast, et ta pole kunagi pimedust kartnud. Vastupidi, Kiku võtab alati Mardika käe kõrvale, kui peab vetsu või oma tuppa minema läbi pimeda koridori. Ja Matu läks alati ilma probleemideta pimeda magamistoa teise otsa, kui sealt midagi võtta tahtis. Ma just pidevalt imestasin ta julgust ja kirusin Kiku jänespükslust. Näed suutsingi jälle ära sõnada....
Täna hommikul on sama jama: M ripub pidevalt mu küljes ja kui mingit krõpsu kuuleb teeb suured silmad ja paneb käed mu ümber ja pea põue.
Praegu kui järgi mõtlen, siis võib see ühe meie mängu süü ka olla. Nimelt meeldib lastele, kui ma ennast õhtul pimedaga kuskile nurga taha varjan ja siis nemad tulevad ja mina hakkan koerana haukuma (ise pean muidugi põlvili olema)....küll siis on karjumist ja naeru. Ja siis muidugi-VEEL. Ja nii siis mängime, kuni mul põlved jälle sinised on. Loll mäng ta on, peab tunnistama.

Jama öö....

....ja jama päev. Täna öösel Matukas ainult hädises ja emmetas ning hingas väga raskelt. Kella 4 ajal panin talle ikka küünla, kuigi kõrget palavikku ei tundunud olevat. Aiatas ja katsus pead, ma siis oletasin et äkki pea valutab. Pidevate ärkamistega, magasime lõpuks kella 12.ni. Ja siis oli küll tunda, et on palavik. Oligi 38,7 ja poiss oli väga loid ja õnnetu. Panin jälle küünla ja tegin aerosoli kuna küha on ka kole. Poole aurutamise peal jäi ta hoopis magama ning panin ta voodisse....nüüd tudib.
Päev algas ka jamalt. Nimelt kui tapparellat üles kerisin, käis üks suur raksatus ja see kukkus alla:( G läks nüüd poodi uut vaatama. Ohh ja ahh.
Õhtul kutsusime ikka arsti koju, sest palavik ei tahtnud langeda ja M oli ikka väga õnnetu. Diagnoosiks pandi bronhiit ja kuuriks: aerosol ja AB kuur. Enne magama minekut oli tal 39 ja alla ei taha minna ka peale küünalt, antibiotsi ei taha võtta, üldse ei taha ta miskit süüa. Topin siis talle süstla suhu rohuga...Viimati võttis M antibiootikume kevadel ja siis oli ta väga tubli, ka öösel võttis ilma vastu punnimata. Täna ärkas ta ilma palavikuta ja oli nats kõbusam.
Jamadest veel niipalju, et hommikul ei olnud G super-hüper TV-l enam pilti ees, hääl oli aga ekraan must.:(

Ei taha patja.

Kuskil sügise alguses toppisin Mardika voodisse ühe hästi madala padja. Ta oli vist nohune ja algul panin selle madratsi alla, et pea kõrgemal oleks. Ja pärast jäigi padi voodisse. Sageli magas ta pea padjast allpool, aga ma ei pööranud sellele eriti tähelepanu. Nüüd aga on ta paar õhtut padja rulli kerinud ja selle mulle voodisse visanud, ise pead raputades :p. Võttis mul ikka aega, et aru saada et laps patja ei soovi.

Mardika mängud.

Siin on Mardikas ametis seinamaalinguga. Minule tegi see nalja, papy oli nats kuri, tema ju peab seinu värvima. Rohkem pole seinale joonistatud. Kikugi on "omal ajal" käe valgeks saanud, seinamaalingutega.
Koristamismäng on ka lemmik. Tolmuimeja ja mopp ning ämber on ühtemoodi armsad. Vahest pean päris kaua oma järge ootama, et ka "mängida" saaks ;)
Kikuga mängitakse ka tita-mängu. Mardikas laseb siis end õel väntsutada. Korra pani Kiku talle oma väikseks jäänud aluspüksid ka jalga, mähku võttis enne ära. Kui M enam mängida ei viitsi, siis hakkab sireen tööle:aaiiiiiiaaaaaa....ja emme päästab ta.


See mäng käib nii, et väikesed nõud pannakse ämbrisse ja siis visatakse suure kolina saatel põrandale. Kiku korjab abivalmilt asjad tagasi, vahest M aitab ka ja siis.....uuesti.
Siin sama asi kilekotihoidjas olevate kokkurullitud kilekottidega.
Joonistamine on ka üks lemmiktegevus. Kiku järgi sai alguse muidugi ja nüüd hoiab juba pliiatsit ilusasti käes.
Sel pildil oli tal lihtsalt nii armas ja kuidagi võõras nägu ees....emme teeb jälle pilti.
Papy tehnika juhtmed on ka muidugi väga in. Need tiritakse kapist ja tehnika tagant välja ja sobitatakse siis...kuhu iganes.
Kallistamises on ta ka paras meister :D

Sõnad...

Martini sõnavarast ka siis. Ta ei ole meil eriline lobamokk. Hoopis eestipäraselt napisõnaline ja itaaliapärase miimika ja zestidega, et ennast ikka arusaadavaks teha.
Esimene sõna tuli päris varakult. Täpselt enam ei mäletagi, ikka enne 1.a. saamist.
Äitääh- ütles seda alati, kui midagi kätte sai.
lutt oli ka üks esimestest "sõnadest", aga see kõlab rohkem häälitsuse moodi.Kirja ei oska panna.
aaaiiaaaa-ütleb alati, kui ta midagi ei taha või kui ei taha, et teda puudutatakse...
emme
papà
pahh-pahh- kui sülle tahab
ppadi ppadiii- kappadi kappadi hobune
gua-gua- part
nääu-kiisu
paa-papu
(õ)uue-õue
uua- juua
dau dau- ciao
Titte-Kristel, seda on ainult paar korda öelnud.
nonno
ljaa-hallo. kui telefonitoru kàtte saab
bämm- kui peaga poksib
uaaoooo- kui midagi väga meeldib :)
aitaa-appi
iia-via(minema it.k.)
aba-naba
anna-anna
nnina-nina
pead noogutama(ütleb ka ja ja ) ja raputama (siis ütleb no no )on ka hiljuti hakanud
veel on tal üks enda aretatud sõna bdjaam bdjaam (kõlab umbes nii) ja tähendab suurt puulusikat.
tere ütleb ka, kuidagi inglise aktsendiga :) thrre

Mardika uinumisest.

Alates ajast, kui ma M rinnast võõrutasin(um.1.a.) on ta üksi oma voodis magama jäänud. Selles suhtes läks ta oma õe jälgedes ja minul muidugi hea meel. Kikuga oli teda esimesi kordi üksi jättes vist nats raskemgi. Protestis rohkem. Mardikas harjus paari päevaga ära. Kui õhtul uneaeg kätte tuli, panime( vahest ka papy) talle kuiva pampsu, pidzaama ja pesime, nagu ikka. Siis küsisime, ise pead noogutades, tahad magama-tuttu minna ja tema noogutas rõõmsalt kaasa. Lutt suhu(selleta ei saa kahjuks...veel) ning voodisse ja varsti ta uinuski. Hiljem lisandus voodisse ka veepudel ja veel hiljem teine lutt, käes mudimiseks. Nii ilusasti laabus kõik kuni novembri keskpaigani. Siis peale haigusi, keeldus ta üksi voodisse minemast. Karjus ikka hullult ja tõusis voodis püsti ja siis hakkas emme, emme, emme.... röökides :( Nii kui sülle võtsin jäi nutt katki. Ja uinus ainult mina kõrval(papy võis ka olla) ja käsi peos. Siiamaani on meil see jama. Paar korda on päevaunega ka protestinud, aga tavaliselt(nagu tänagi) jääb päeval magama üksi.
Ma ikka loodan, et tal läheb see hirm või teab mis, ikka kiiresti üle. Nii mõnus on see tund või paar raamatuga või teleka, arvuti ees, kui lapsed ilusti magada nohisevad. Matul võtab see koos magama jäämine kaua aega ka, vähemalt pool tundi ja siis tuleb endalgi tukk peale.