Nats pilte.

Panen siia paar pildikest ja kirjutan seletuse ka kõrvale ;) Magama minnes tahab Matu sageli midagi voodisse kaasa, auto, moto või mõni muu vidin. Seekord tahtis koguni palli. Ja kui teda hiljem vaatama läksin, magas magusalt ühes käes lahutamatu veepudel ja teises pall :)

Teist pilti oli ka kõrvale vaja...ja sellel on ta ühes aianduspoe korvtoolis. Ta suutis isegi sellel nutunägu teha. Matule nimelt ei meeldi eriti kiikuda ja see natuke kõikus ju.

Siin tegin pilte laste aurutamisest. Matust tegi pilti Kiku tegelikult. Eelmisel haiguste hooajal harjus Matu sellega nii ära, et ei mingit virisemist. Nüüd aga oli jõudnud juba unustada ja esimest aurupahvakat nähes ehmus ära. Järgnevatel kordadel oli aga päris tubli. Kikut muidugi peab kõvasti moositama ja ähvardama, muidu ta seda masinat nina alla eriti ei taha.

Martin mähkmevaba.

Ega siin midagi uhkustada ei ole, sest oli juba viimane aeg. Haigusest ja eriti palavikust oli niipalju kasu, et julgesin Matul ka ööseks mähku ära võtta. Ei tahtnud et poiss liialt hõõgub ja higistab. Päeval on ta ilma juba ammu (juunist vist), aga öösel panin ikka igaks juhuks. Nüüd oleme öisest ka lõpuks vabad...ja õnnetust pole juhtunud (3 sülitamist ka üle õla). Mõnikord unustan ta hommikul kohe potile panna ja näiteks eile oli ta lõunani pissimata :P. Pean talle päeval ikka meelde tuletama, sest ise ta küsib viimasel minutil.

Kõik on mööduv....

....õnneks. Ja muidugi ka Martin paraneb. Köhib veel natuke, aga palavik ja nohu on kadunud.
Laupäeval käisime siiski kiirabis ära. Tegelikult rohkem sellepärast, et oma arsti ju ndl.vahetusel ei saa. Palavik oli aga liiga pikalt püsinud. Ja Matu oli terve päeva väga nutune. Emme käis ju kodust ära ja see talle ka üldse ei meeldinud. Niguarda haigla kiirabis läks kõik üllatavalt kiiresti. Kopsud ja bronhhid olid puhtad, kõrv natuke punane. Diagnoosiks sai ülemiste hingamisteede põletik ja kuna palavik oli juba 5 päeva, siis kirjutati Ab kuur. Karta oli. :( Järgmisel päeval oli M juba palju kõbusam. Esmasp. läksime ka oma arsti juurde nagu ette nähtud. Ja tema muidugi imestas, et nii kanged AB pandi. Neid pidavat kasutama, kui bronhiit või kopsupõletik. Krt ma ütlen. Kõrvad olevat sügavalt vaigused ja pidin ostma õlitilgad jm.....apteeki jääb haiguste ajal ikka kõvasti raha. Aaa seda ka, et meie naturaalne köhasiirup ei ole miskit muud kui teolima. :-P Aga lastele meeldib, selline vaarikamaitseline.
Kiku oma köhanatukesega käib ikka vapralt lasteaias.

Haigused majas :((

Hakkas see vist pihta minust. Esmaspäeval ärkasin ilma hääleta ja paar päeva varem oli kurk valutanud. Mul möödus kõik päris kiiresti, võtsin ainult valuvaigistit peavalu pärast.
Eile õhtul hakkas aga Mardikas ootamatult nutma. Võtsin ta sülle, et lohutada.....tema oksendas hoopis. Söögiisu tal eile eriti ei olnud, v.a. kummikommid ja mahl. Need siis välja tulidki, tunni ajase vahega oksendas 2 korda. Varsti tõusis ka palavik nats üle 38. Enne magamaminekut panin talle küünla. ÖÖ möödus rahulikult, köhis vahest. Varahommikul tõusis ka Kikul palavik ja muidugi jäi koju. Kiku köhis ka koledalt. Hommikul oli Matul hääl ära ja köha paukuv. Lõunaunest ärkas nutuga, niipalju kui tal seda häälekest oli. Hingas väga vaevaliselt ja oli kuum. Ise panin laringiidi diagnoosi ja uue küünla. Auru tegin ka mõlemale ja võtsid looduslikku köharohtu Kalumax.
Praegu tatsab ta küll rõõmsalt ringi, palavikku hetkel pole. Vot ei tahtnud ma neid haigena arsti juurde tirida ja AB kuuri saada. Vaatame kuidas see öö läheb ja loodame parimat!!

Kiku on augustatud ;))

Selle asjaga oleme siis ühelpool. Kiku käis nagu uni peale, juba eelmisest aastast. Vastu pole ma sellele eriti olnud, aga julgustanud ka mitte. Täitsa tema otsus. Eelmisel nädalal käisime korra apteegist läbi, kus auke tehakse, kuid kahjuks ei olnud kindla käega apteekrit tööl. Kiku küsis iga päev, millal me läheme.... Esmaspäeval tegime siis mõtte teoks.
Kindla käega augustajaks osutus mu lemmik apteeker juba sellest ajast, kui esimest a. Itaalias olin. Tema soovitusel olen ikka seda looduslikumat kraami soetanud. Kiku oli vana rahu ise. Tundus tegelikult apaatne, üldse ei näidanud valu või hirmu välja. (täpselt nagu ta emme ;)) Valis oma kõrvarõnga välja, seekord helesinise kivikese. Oleme enne apteegis uudistamas käinud ja alati on ta erineva kivi valinud. Helesinist aga ei olnud ja Kiku valis läbipaistva. Jäi endale kindlaks, kuigi meile meeldis lilleke. Esimene auk sai kõrva nii kiiresti, et ma ei saanud arugi. Kiku ei pilgutanud silmagi.
Siin siis tehakse teist auku ja ta ütles moe pärast aiia. Väga tubli oli! aga see talle ei meeldinud, et peab pea 2 kuud järjest nendega olema. Oli valmis isegi tagasi minema....ma lugesin talle(hirmuäratavad) sõnad peale...
Eile õhtul soovisin kõrvarõngastega Kikule head ööd ja ta tahtis et ma kõrvakatele eraldi sooviksin. Keset ööd märkasin, et ta on ärkvel ja pobisesin: maga edasi Kikuke. Ja tema mulle vastu: kõrvarõngad magavad, aga mina ärkasin korraks üles :D

Aastapäev :)))

Täna on siis väga tähtis päev ;) Saab aasta minu tutvusest Dianaga. Näed on ikka kasu sellest ebaesteetilisest kuupäeva templist piltidel (muidu ma vaevalt täpset kuup. mäletaksin) Eile saime jälle Milanos kokku ja tegime Scala ees pilti. Mul juhtus isegi sama pluus seljas olema (jube palav oli sellega) ja Dianal oli eelmise aasta pluus kotis kaasas (samuti juhuslikult). Punane kott oli seekord minu õlal :D
Tänu Dianale ja mu tööotsale olen sel aastal ikka kõvasti Milanot tundma õppinud. Eelmiste aastate jooksul tundsin vaevalt Duomo ümbrust ja corso Buenos Airest. Gigi nimelt ei taha sinna kaootilisse Milanosse eriti minna.
Eile jalutasime niisama ringi ja muidugi kolasime poodides ja ostsime trähna kokku. Vähemalt meie Dianaga, Meeril seda halba kommet ei ole ;P Käisime ka ühes jaapani kohas nälga peletamas. Muidugi jätsime sushi solidaarsuse mõttes puutumata ;D
Eelmisel aastal olime koos Triinuga. Teda pole me kahjuks enam näinud. Küll aga oleme ühenduses ja temast on saanud noor ema :) Kallid neile!

Milanos Avega ;)

Üle pika aja saime Avega linnas kokku. Ja muidugi sushi nautijad nagu me oleme, sai üks mõnus jaapani resto ära proovitud. Ma polnud enne traditsoonilise keerleva lindiga sushi kohas käinudki. Väga hea oli kõik ja kallis ka mitte. Sain kõhu 18 € täitsa täis. Ja meile tehti 1 taldrik lõhe ja mingi teise valge kala carpaccio ( toored ;P õhukesed kalaviilud) välja. Nimelt paluti meid 1 pink edasi istuda, et 3 teist klienti kõrvuti ära mahutada. Ja sellise tasu eest ...alati valmis! Kell 15 resto suletakse lõunaks ja Ave polnud oma kooki veel lõpetanud...jutuvada meil jätkus ;) ...lõpuks paluti meil viisakalt lahkuda :P

Sealt läksime me teise Ave pakutud kohta. Bulgari hotelli aeda. Koht oli muidugi teatud tasemel ja hinnad ka. Kokteilid mis võtsime olid 19€, no iga päev nii palju ei laristaks. Ja pähe see mulle ka ei hakanud :D
Tore oli ja Zeni tahan kindlasti veel sööma minna. Pulkadega söömist pean vahepeal harjutama.