Milanos Avega ;)

Üle pika aja saime Avega linnas kokku. Ja muidugi sushi nautijad nagu me oleme, sai üks mõnus jaapani resto ära proovitud. Ma polnud enne traditsoonilise keerleva lindiga sushi kohas käinudki. Väga hea oli kõik ja kallis ka mitte. Sain kõhu 18 € täitsa täis. Ja meile tehti 1 taldrik lõhe ja mingi teise valge kala carpaccio ( toored ;P õhukesed kalaviilud) välja. Nimelt paluti meid 1 pink edasi istuda, et 3 teist klienti kõrvuti ära mahutada. Ja sellise tasu eest ...alati valmis! Kell 15 resto suletakse lõunaks ja Ave polnud oma kooki veel lõpetanud...jutuvada meil jätkus ;) ...lõpuks paluti meil viisakalt lahkuda :P

Sealt läksime me teise Ave pakutud kohta. Bulgari hotelli aeda. Koht oli muidugi teatud tasemel ja hinnad ka. Kokteilid mis võtsime olid 19€, no iga päev nii palju ei laristaks. Ja pähe see mulle ka ei hakanud :D
Tore oli ja Zeni tahan kindlasti veel sööma minna. Pulkadega söömist pean vahepeal harjutama.

Pühapäev ja kana.

Täna läks meie papy vara hommikul Milanosse, mingile tehnikaturule (fotohuviline nagu ta on) ja minule jäi lõuna valmistamine. Tavaliselt tegeleb sellega tema pühapäeviti. Kui ma kana kapist välja võtsin, põgenes Mardikas kohe eemale. Kikul tuli jälle palju küsimusi pähe: kas kanad on kurjad, kust nad tulevad, kas nad lendavad jne. Aitas ta mind muidugi ka, kartuleid ahjuplaadile sättides ja soolates. Kana sai aroomisoolaga seest ja väljast kokku, küüslaaugu küüne ja läbitorgatud sidruni pepusse :P...ja supsti ahju.
Hea mahlane suutäis tuli igaljuhul ja kartulid olid ka mõnusad sidrunimaitselised. Koos neid tegelikult teha ei tohiks, sest kartulid valmivad ju palju kiiremini ( eriti, kui on tükeldatud :p)

Laupäeval serata pugliese...Gallipolina pearoog:P

See suur kausitàis oli siis pearoog. Oli väga maitsev ja kõhu sai triiki täis.
See vähiline hirmutas Mardika natuke ära. Ainult alguses, sest hiljem lutsutas sõrga(või kuidas see nimi on)
Kiku Juliaga poosetamas.
Martin Gabrielile pojatunnet tekitamas (neil on kodus kaks tütart)
Mardikas papyga.
Natuke juttu ka. Külas käis meil rumeenia paar, kes varsti kodumaale tagasi kolivad ja see oli siis natuke lahkumisõhtu ka ;-( Nad on siin elanud um 10 a. ja nüüd sai Gaby ahvatleva tööpakkumise Bucarestis. Õnne neile ja kindlasti läheme neile külla.
Plaan oli küll restorani minna, aga viimasel hetkel hüppas üks paar alt ära ja Kiku oma põlvega muidugi välja ei soostunud minema. Niisiis tuli restoran koju kutsuda. Erilist kokkamise isu ei olnud meil kummalgi ja õnneks tuli Gigil hea idee. Algselt tahtsime paiellat tellida, aga restost soovitati soojalt seda rooga.Zupetta con ditalini e mare(cozze, vongole, gamberetti, gamberoni seppioline, pesce spada ja miskit veel) Nime ei teagi, kui G kausi tagasi viib, peab uurima. Tellisime 5. sööjale....aga seda jäi kõva söömingu järel ka järgmiseks õhtuks, ning sügavkülmas ootab veel üks noos. Kindlasti kasutame seda mugavat külaliste võõrustamisviisi tulevikuski. muideks arvati, et me nägime ise vaeva...hi-hii me tunnistasime ikka üles.