Basseinis. 5 sekundit hirmu.

Eelmisel pühapäeval käisid Gigi ja Kiku Edo sünnipäeval. Ja seal oli ka bassein, mis Kikule muidugi väga meeldis ja meelest ei läinud. Iga päev nurus, et sinna tagasi läheksime. Ja täna oli see õnnelik päev. Olime paar tundi basseinis. Kõigepealt suutsin ma Kiku käerõngad koju unustada ja tema keeldus ilma nendeta vette minemast. Solvus ja toppis pea sõna otseses mõttes kotti. Lõpuks veensin teda ikka proovima ja muidugi selgus, et neid pole vajagi. Pildilt on ju näha, kui madal vesi oli.
Mardika ja Edo jaoks olid väikesed autod, milles nad sulistada said. Mardikas oli kohe väga rahul ja sulistas rõõmuga. Lõpuks visati aga pall vette ja nemad autos ei saanud seda ju eriti kätte ja Kiku narris pidevalt. Edo nõudis välja ja korraks sai siis basseini äärest kinni hoides käia. Vesi oli kuskil nabani. Noo ja Mardikas tahtis muidugi ka välja.......ja siis see juhtuski. Jube siiamaani süda puperdab....Hetke küsimus. Danila andis mulle vett klaasiga ja just sel hetkel kukkus Matu vees ja jäigi umbes 4-5 sek. pea vee all ja pepu püsti hulpima (ei tule paremat sõna). Jube. Ja muidugi basseini keskel. Ma oma pika käega sain ikka kohe jalast kinni ja tõstsin ta välja. Aga Matukas ei hinganud kohe, kui teda nats pigistasin purskas vesi välja ja ta hakkas köhima.Olen selle nipi abil Kiku 2 korda kommi kurgust välja saanud.Nagu õudusfilm. Nüüd tean et ei tohi endas liiga kindel olla ja lastele alati järgi anda. Enam teda autota vette ei lubanud. Ja õnneks Matu ise tahtis kohe vette tagasi ja ei teinud miskit numbrit asjast. Mul on ikka päris häbi oma käitumise pärast, aga panin selle siiski kirja.

Milanos kinos.

Laupäeval sai kinos käidud ja kuuma päikese käes jalutatud. Gigi kingituse pidin ka ümber vahetama kuna talle eelmine pluus eriti ei meeldinud. Ega seegi vist kõige parem ole ;(( mulle küll meeldib, kui selga paneb siis teen pildi ka. Ta eelistas hoopis trussikuid :P Armani omad. Oleks võinud 4 paari slippereid osta selle raha eest.
Aga jah kinos saime ikka kõik käidud. Viimase hetkeni tahtsid Diana ja Erin alt ära hüpata...kuna liiga hilja ja mis mehed ütlevad... Kui pileti järjekorras juba pea kassa ees olime, kutsusime nad Meeriga enda juurde ja lasime kiirelt otsustada...ja tulidki ning polnud häda midagi. Filmiks oli Angeli e demoni Mõnus film, õnneks tunduvalt parem kui Codice Da Vinci. Mõlemat raamatut olen lugenud ka. Ja täitsa minu maitse.

Mardika haiguse järg...

Pildid tegime Kiku nõudmisel ja abiga ka. Siin on ta punasetäpiline.


....nüüd on ta muidugi ammu terve ja kõbus. Ei läinud temalgi see väga kergelt nagu alguses tundus. Muidugi ei olnud pidevat hädaldamist nagu Kikuga;P Täppe tuli tal aina jurde ja nüüd on ta paras kärnkonnake. Kaks päeva ja ööd olid kõige hullemad. Ei saanud sügeluse pärast magada ja kaebles vaeseke. Rohud ei aita midagi. Sügelust küll miski ära ei võta, tea kas pealemääritu ka paranemist kiirendab. loodame.

Mardika kord.

Juba paar päeva olen Mardikal mõnda täppi silmanud, aga ei olnud ikka kindel. Täpid ikka palju väiksemad kui Kikul olid. Ja tuju ka poisil hea. Nüüd aga ärkas nats kurvemana ja täpid(no neid üle 10. ei ole) on ka nagu imepisikese villiga. Nii et võib kinnitada et ongi tuulerõuged(vanicella nagu ütleb Kiku) Nüüd Kiku siin õpetab venda, kuidas olla ja et kratsida ei tohi.
Olen juba 2 rohtu ka saanud. Ühe Eestist, briljantroheline muidugi. Ja Itaaliast ka tuttava arsti soovitusel merbromina. Mis on veripunane ja ei lähe enam maha muidugi. Imelik et meie lastearst midagi ei soovitanud. Ja loodan väga et Matul möödub kergemalt. Praegu küll lõkerdab naerda siin.

Õllemaias.

Ühel pizzaõhtul küsis Mardikas õllepudelit mekkida. Ja kuigi mulle tavaliselt ei meeldi see lastele valede asjade proovida andmine:vaatame mis näo teeb.Seekord tahtsin ikka nägu näha:P Olime kunagi Kikule ka maitsta andnud ja ei meeldinud ja rohkem pole küsinud küll. Mardikale meeldis aga vägagi. Pudelis oli muidugi ainult tilgake järgi ja ta nõudis juurde. Nüüd kui õllepudelit näeb, läheb nägu kohe rõõmsaks ja sirutab käe välja. Saab kohe kurjaks kui me ei anna. Appikene mis tast nii saab....;DDD

..järg tuulerõugetele.

Siin siis Kiku 3. haigusepäeval. Ta oli ikka väga õnnetu ja viril.

Siin aga on juba tunduvalt rõõmsan ja tahtis pilti teha.
Täna on juba tuku täitsa hea ja kodus muidugi igav. Juba käivad sõbrad akna taga.

Ei olnud see Kikul mitte kerge variant. Nagu arst alguses mainis kuna täppe oli veel vähe. Järgmisel päeval tuli neid ikka hulgaliselt juurde ja Kiku ainult niutsus valu käes. Ta mul muidugi eriliselt õrnuke ka. Esimesel ööl ei saanud üldse magada, ainult soigus. Ei saanud millestki leevendust. Ainult dusshi all meeldis olla. Täna on tunne juba parem. Käib natuke ringi ka ja hoiab ise veepudelit. Eile käis see veel üle jõu. Kuna villid olid kätel ka:P Paar pilti lubas ka mälestuseks teha. Pärast pidime täpid üle lugema. Vaene lepatriinuke.

Külalised Eestist.

12.mai-19.mai käisid meil külas mu päikesekiir Irena ;P oma meesperega. Paari kuu pärast on naispoolele täiendust oodata.
Üks kohustuslik foto diivanil ka.
Viimasel päeval jõudsime koos Milanos ka käia. Metroo, bussi ja trammiga said lapsed sõita. Ja minu kodusel Matul kiskus juba bussis suu kõveraks ja lõpuks lõi nutupilli lahti. Täitsa kartis kohe seda raputamist. Ja nõudis papy autosse.
Kohale jõudes oli lastel lõbu laialt. Sai veega pritsitud kuna jube kuum ilm oli.



Kiku ja Mattias taidlesid pidevalt rõõmsalt koos.


Matu aga jooksis nagu pöörane galerii all. Pidin tal valvsalt silma peal hoidma. Härja munadel sai ka 3 kannapööret tehtud ei mäletagi mis õnne see pidi tooma.

Muidu reisisid nad palju omal käel ringi.Veneetsias, Riminis, San Marinos, Modenas, Garda järve ääres. Meie juures ööbisid 3 ööd. Käisime Milanos ja restoranis ja tegime meie linnakesele tiiru peale. Ja tuligi aeg tagasi sõita. Lõbus oli igal juhul.