Õllemaias.

Ühel pizzaõhtul küsis Mardikas õllepudelit mekkida. Ja kuigi mulle tavaliselt ei meeldi see lastele valede asjade proovida andmine:vaatame mis näo teeb.Seekord tahtsin ikka nägu näha:P Olime kunagi Kikule ka maitsta andnud ja ei meeldinud ja rohkem pole küsinud küll. Mardikale meeldis aga vägagi. Pudelis oli muidugi ainult tilgake järgi ja ta nõudis juurde. Nüüd kui õllepudelit näeb, läheb nägu kohe rõõmsaks ja sirutab käe välja. Saab kohe kurjaks kui me ei anna. Appikene mis tast nii saab....;DDD

..järg tuulerõugetele.

Siin siis Kiku 3. haigusepäeval. Ta oli ikka väga õnnetu ja viril.

Siin aga on juba tunduvalt rõõmsan ja tahtis pilti teha.
Täna on juba tuku täitsa hea ja kodus muidugi igav. Juba käivad sõbrad akna taga.

Ei olnud see Kikul mitte kerge variant. Nagu arst alguses mainis kuna täppe oli veel vähe. Järgmisel päeval tuli neid ikka hulgaliselt juurde ja Kiku ainult niutsus valu käes. Ta mul muidugi eriliselt õrnuke ka. Esimesel ööl ei saanud üldse magada, ainult soigus. Ei saanud millestki leevendust. Ainult dusshi all meeldis olla. Täna on tunne juba parem. Käib natuke ringi ka ja hoiab ise veepudelit. Eile käis see veel üle jõu. Kuna villid olid kätel ka:P Paar pilti lubas ka mälestuseks teha. Pärast pidime täpid üle lugema. Vaene lepatriinuke.

Külalised Eestist.

12.mai-19.mai käisid meil külas mu päikesekiir Irena ;P oma meesperega. Paari kuu pärast on naispoolele täiendust oodata.
Üks kohustuslik foto diivanil ka.
Viimasel päeval jõudsime koos Milanos ka käia. Metroo, bussi ja trammiga said lapsed sõita. Ja minu kodusel Matul kiskus juba bussis suu kõveraks ja lõpuks lõi nutupilli lahti. Täitsa kartis kohe seda raputamist. Ja nõudis papy autosse.
Kohale jõudes oli lastel lõbu laialt. Sai veega pritsitud kuna jube kuum ilm oli.



Kiku ja Mattias taidlesid pidevalt rõõmsalt koos.


Matu aga jooksis nagu pöörane galerii all. Pidin tal valvsalt silma peal hoidma. Härja munadel sai ka 3 kannapööret tehtud ei mäletagi mis õnne see pidi tooma.

Muidu reisisid nad palju omal käel ringi.Veneetsias, Riminis, San Marinos, Modenas, Garda järve ääres. Meie juures ööbisid 3 ööd. Käisime Milanos ja restoranis ja tegime meie linnakesele tiiru peale. Ja tuligi aeg tagasi sõita. Lõbus oli igal juhul.

Kikul tuulerõuged.

Ja just selle mõnusa palavusega. Saab vähemalt kodus jahedas (konditsioneeriga) konutada. Eile õhtul märkasin paari kahtlast täppi. Ähte pidasin kratsitud sääsepunniks ja teine oli ehtne vesivill. Ja vot ei tulnud minul pähe tuulerõuged. Täna hommikul kui lasteaeda minekuks äratasin, tundus teine kohe õnnetu ja kahtlaselt kuum. Ja kui riidesse hakkas panema näitas kõhul punne. Siis oli kohe selge millega tegu. Need olid ju lasteaias liikvel. Palavik eriti kõrge ei ole- 37,5. Lastearsti juures käis ka ära ja saime tilkasi sügeluse vastu ja peale määrimiseks vedelat talki. Tundub et ville ei ole ka eriti ohtralt. Aga no nats virisemist ja sügelemist ikka on. Mardikal i ole veel mingit märki. Aga olen kuulnud et sama pere lapsel veel 3 ndl. hiljem välja löönud ja palju hullemalt. Loodan et M veel seekord pääseb. Kui lasteaeda läheb, siis on targem ja seal pole pääsu nagunii.

Nicholase comunione.

Pühapäeval oli Nicholase comunione (ei tea kuidas eesti k.)kirikus ja hiljem lõunasöök restos. Hästi palav päev oli ja ei olnud üldse tahtmist seal laua taga istuda ja mugida. Aga mis teha, Gigi oli ametlik fotograaf ka ja ei saanud minemata jätta.

Koht ise oli väga sheff ja me poosetasime piisavalt. Matu nagu ikka ei püsinud üldse laua taga. Ja seal ei olnud üldse aeda vaid uksest sai kohe parklasse. Ja sinna pidime talle pidevalt järgi jooksma. Ta käis seal motikaid uudistamas ja näppimas. Korra tagasi tulles oli põlv ka marraskil, aga nuttu ei olnud. Valu ta kannatab aga muidu on õrnuke ja pelglik.

Seal oli palju vägevaid tugitoole, et ei saanud kohe pildistamata jätta.

2 sõnni sünnipäevad.

Vahepeal olid siis minu ja nonno sünnipäevad. Mina ei ole eriline tähistaja, aga nonno küll. Ja seepärast otsustati minna restorani õhtustama. Koht oli juba ammu äraproovitud kalarestoran. Meie lastega on ikka väga raske väljas söömas käia. Neil pole muidugi aega ega tahtmist süüa. Pidevalt jooksevad ringi ja jäävad kelneritele jalgu. Seekordseks mänguks said laudadel olevad, puuklotsidest lauanumbrid. Need korjati pea kõikidelt laudatelt kokku ja siis hakati ehitama. Keegi õnneks riidlema ei tulnud.
Nonno sai kingiks vägeva jalgratta. Nüüd saab sõitmas käia, autosõidule vahelduseks. Mina sain lillad puma tossud,aga jooksma minna küll ei kavatse.;)))Veel sain pildil olevad Kiku valitud kõrvarõngad(lampadari;))) ja käevõru.

Uus imago-uus poiss.

Eile käis meil Diana(seekord juuksurina:P) külas. Tahtsime juba ammu, eriti papy, Mardika juuksed lühikeseks lõigata. Ja Gigi tahtis seda ise teha, aga mina tahtsin ikka professionaali abi. Siis on ikka kõik tibens.
Mardikas oli oma vanuse kohta ikka väga tubli klient. Keerutas ja raskendas Dy tööd väga vähe. Alguses oli nagu soolasammas paigal ei saanud aru mis tehakse.
Ja nüüd on meil kodus siis selline nunnu;)) Gigile tuli see üllatusena, tegime talle ette teatamata ja muidugi oli see tore üllatus. Mardikale endale ka meeldib ja Kikugi tundub rahul olevat.